Pähklite raginal sammuvad pühad

Tahaksime veel kord tänada kõiki sokkide annetajaid, sest te lihtsalt ei kujuta ette kui palju on nendel päkapikkudel tööd, kes meil käivad! Iga soki sisse tuleb neil ju midagi jätta. Näiteks eile oli iga soki sees üks pähkel. Kui need kõik kokku korjasime, sai kokku päris suur pähklikuhi :)
Soovime kõigile pähklite ragistamist ja piparkookide krõbistamist lähedaste inimeste seltsis ja rahulikke pühi. Uuel aastal jätkame uue hooga, sest 18.jaanuaril on järgmine "Klapp". Loetud korrad veel. 

Pealinnas

Olemegi Tallinnas. Tegelikult päris koduses ja tuttavas linnas.
Aga väga tuisuses ja tuulises sedapuhku.
Proovisime natukene Kanuti Gildi Saali ka.
Et kas mahume samamoodi ära, nagu kodus.
Igatahes oleme esmakordselt sellel laval.
Tahaks loota, et klapime ka siia.

"Klapp" läheb Tallinnasse!

Valmistume reisiks ja sätime samme Tallinna poole.
Naine pakib kohvrit.
Mees vaatab, kuidas naine pakib.
Naine triikis kleidi ära.
Mees vaatab oma pükse ja arvab, et need käivad veel küll.
Naine puuderdab nina ja värvib huuli.
Mees ei puuderda.  Ei värvi huuli ka.
Ta loeb sokke üle. Viis sokki on üle.
Ja ülejäänud viiesajal ei ole paarilist.
"Naine, ega sa ei tea, kus mu..."
"Ei tea."
"Aga..."
"Ei tea."

Klapp on Kanuti Gildi Saalis reedel kell 19.30.

Päriselt

Tegelikult peab Naine ennast ikka natuke näpistama, et kohale jõuaks, et see oligi päriselt. Ja siis paluma Meest, et ta ka natuke näpistaks. Ja siis palub Mees, et Naine natuke näpistaks ja siis näpistab ennast ka natukene. Oligi päriselt. Päris meie oma esietendus. Nüüd on ta publikule üle antud.

Eelviimane

Homme ongi juba esietenduse päev ja nüüd on see tõesti vaid tundide küsimus. Tänasest kontrolletendusest tuli päris mõnusat tagasisidet ja loomulikult oli ka esimene kummardamine nii paljude silmade ees.
Eks igaühel tekivad oma assotsiatsioonid, seega, me oleks väga tänulikud, kui jätaksite meile siia kommentaaridesse oma muljeid ja arvamisi. Ka siis kui üldse ei meeldinud ja ka siis kui midagi meeldis ja mis meeldis. Ja milliste oma lugudega seostus. Oleks tõesti väga huvitav kuulda ka kõigi teie mõtteid, kes etendust näinud ja seda blogi lugema satuvad. Esiteks juba selle pärast, et see on meil esimene kord midagi sellist teha. Teiseks  on see loomeprotsessi kõrval olnud ühtlasi ka õppeprotsess. Ja iga kogemus rikastab ja avab uusi uksi. Või teid. Seega oleks armas kui jagate meiega ka oma arvamisi, sest iial ei tea, kust võib tulla võti, mis avab järgmise ukse.



Tänasest kolleegide tagasisidest jäid kõlama sellised ütlemised:

"Keel ei oma tegelikult mingit tähendust, kui tõesti tahta midagi öelda, siis leitakse see keel. Olgu see siis tantsukeel, muusikakeel või mõni muu keel. Mulle väga meeldis." 
 "Lugu jooksis hästi ja oli hästi arusaadav, mis mõeldud on."

 "Nii hea on teatrist ära tulla selline helge tunne sees."

"Mul on siiamaani suu kõrvuni. Väga tore lugu ja huvitav liikumine."
" Sokid olid tõesti väga omapärased tegelased." 
"Palju armsaid ja leidlikke detaile, mis seostuvad oma mälestuste ja kogemustega."
 "Muusikavalik meeldis väga."


Homseni.
Esietenduseni.

Tuleproovipäev

Nii. Ongi esimese tuleproovi päev kätte jõudnud ehk täna on meil KONTROLLETENDUS!!!!
Astume siis kolleegide kontrolliva silma ette. See on vahetevahel ärevam ja tähtsamgi kui esietendus.
Tundub,et kehad ja vaimud on valmis. Kui välja arvata, et südamed klopivad natuke ja peod on niisked. Hingame siis rahulikult sisse ja välja. Kell kolm läheb lahti!

Jagatud mure

Aeg sai maha võetud ja puhatud. Eile oli ka aeg kinni pandud ja võtsime tee jalge alla. Viimane võimalus ikkagi enne esietendust, et professionaalset abi saada. Vaja ju sõlmed lahti harutada ja kõik ebakõlad lahendada. Selles videos on siis näha, mis sai. Saime kaasa kodulugemist. Kokku umbes 20 raamatut. Peame need neljapäevaseks esietenduseks läbi töötama. Keskmiselt siis peaks lugema 10 raamatut päevas. Jagasime ära, et kumbki loeb 5. Peaks jõudma küll. Ei tea, kas see ka konarused tasandab ja ebakõlad silub? Aga tasub ikka loota natuke professionaalide kompetentsusele! Ja jagatud mure on ikka kaks muret.

Aeg maha

Päris väsitav ja pingeline nädal oli. Panime üksteise pingetaluvuse päris proovile vist.
Ja mingid imelikud kommunikatsioonihäired külastasid meid.
Panime aja kinni. Esmaspäevaks. Saab näha.
Ahjaa, piltnik Jaanus käis meil ka sel nädalal. Nii et tegelikult saab väikeseid sähvatusi Klapist juba näha.  Aga esietendus ei tule enam päevade, vaid tundidega lähemale. Päevi sinnamaani saab juba ühe käe sõrmedel lugeda. Varsti saab tunde ka ühe käe sõrmedel lugeda.
Stopp. Aeg maha.
Otsustasime nädalavahetuse vabaks võtta, et keha ja vaimu puhata.

Haa!

Tegelane

Juba paar päeva on meil proovis abiks üks väga tähtis tegelane. Nimelt on meie sokkidel nüüd uus sõber.
Tema nimi on Ando. Ando on tugev ja saab sokkidega väga hästi läbi. Andol endal ka kodus sokke.
Igatahes oskab ta nendega väga hästi ümber käia ja vajalikul hetkel neid ohjeldada ja neile korraldusi jagada. Ando on tore tegelane ja suureks - suureks abiks!

Klapp duubel neli

Tänane videopäevikuklipp viib meid Oleg Titovi tantsutundi,
kus püüdsime oma tantsuoskust parandada.

Läbi

Teeme läbi. Ja läbi ja läbi ja läbi ja läbi ja läbi.
Lõpuks oleme täitsa läbi.
Ja siis arutame kõik läbi ja siis juhtub tihtipeale, et päev ongi läbi.
Ja nii nüüd iga päev.
Aga võib öelda, et on läbitud ka märkimisväärne teekond selleni, mida nüüd läbi teeme ja elame.
Läbi ja lõhki vägev aeg.
Ja 9 päeva on esikani!!!

Nikerduspäev

Täna oli selline nikerdamise päev. Võtsime veel korra kõik kitsaskohad ette ja tegime vigadeparandust.
Sest uuest nädalast läheb küll nüüd ühe tulise jutiga esikani välja.
Virumaalt tuli mõnus kuhi sokke juurde ja Virumaa meeste sokid sõbrunesid õnneks kiiresti kohalikega ja elasid väga ruttu oma rolli sisse.Suur aitähh siis lahketele sokiannetajatele!
Nädalavahetusel tõmbame siis hinge ja kogume jõudu, sest lõpuspurt on kohe-kohe ukse ees!

Virumaale

Oli kolmapäev, proovipäev ja tegelikult on täitsa kurb, et
homme on selline mardipäevane neljapäev ilma proovita.
Sõidame hoopis Amadeusega Rakverre.
Aga võtame sokikasti kaasa. Äkki saame mõnede Virumaa meeste sokid ka kampa?
Vanarahvas teadis rääkida, et just Virumaal pidada mehed eriti rohkelt sokke kaotama. Ja neil pidada kõige rohkem üksikuid sokke olema. Eks näis kas vanarahva juttudel ka tõepõhja all on.
Kes Amadeusele tulemas, võtke vanad sokid kaasa. Kes Amadeusele ei ole tulemas, võivad ka enne etendust ja ettenduse ajal tuua. Siis pärast näeme ja avastame, et nagu oleks juba päkapikud käinud. Või mardisandid.
See on ühtlasi ka viimane nädal kui sokke kogume.
Kellel veel saatmata, pange tuttu reele. Ruttu teele ikka.

Silmad saalis

No nii! Esimesed silmad saalis! Ehk siis meil käisid proovis esimesed piilujad.
Hakkas nagu korraks endale tunduma, et ei saagi enam aru, misasja me siin isekeskis pusime
ja nii saigi kaks heasoovlikku silmapaari saali palutud.
Ja kah üks mees ja teine naine. Et oleks tasakaalus.
Igatahes olid nad uudishimulikud ja elasid kaasa.
Muhelesid ja itstitasid ja vahepeal hingasid niisama vaikselt.
Niisiis esimene publik on ära testitud!
Huhh! Läks vist täitsa hästi!

Rambivalguses

Sattusime esmakordselt rambivalgusesse.
Algas valguse ja valgustatuse ajajärk.
Vilkusid tuled ja tuksusid südamed.
Ja üks Mehe puruksrebitud särk.
Ja Naisel kärises kleit.
Ei tea kas on musklid on juba liiga suured või annavad hoopis närvid järgi?
Rambivalguse rambipalavik?

Klapp duubel kolm

KLAPP III 

Kokkutraageldatud

Täna käisime siis esimest korda terve loo algusest lõpuni läbi.
Muidugimõista takerdustega ja kohendamistega ja vahepeal maki nupuni ja tagasi.
Ja muidugi läksid mõned asjad, mis muidu juba enam-vähem,  täitsa sassi ja mõned asjad läksid kohe täitsa rahulikult meelest ära ja mõni meist lõi varba natuke ära.
Aga põhiline on see, et ei lasknud õnneks tujul langeda ja saime teada, mis juba enam vähem nii ja mida veel vaja parandada ja kui palju oleks veel vaja lahtisi otsi kokku viia ja kus oleks vaja traagelniite ära peita.
 Ja korraks tuli mingi ärevus ja elevus hinge küll, mõeldes sellele et täpselt täna kolme nädala pärast me esietendume...

Meedia meelevallas

Täna käis meil külas Sakala leht.
Lisaks sellele saime esmakordselt kokku kogu senimaani kogunenud sokiseltskonnaga.
Seltskond oli suur ja muljetavaldav.
Saime sokkidega koos pildi peale, poseerisime ja hullasime ja ilmselt inspireerisime täielikult Sakala fotograafi, kes meid igatpidi sokkidega üle külvas ja sokke meie ümber sättis ja varvastest sikutas. Igatahes oli üks äärmiselt meeleolukas fotosessioon vahepalaks ühele päris väsitavale ja pingelisele proovipäevale.
Aga väsimusele vaatamata hoiame ikka lippu kõrgel ja sokki sirge.

Dilemma

Olime suure dilemma ees. Sellise suure D -tähega Dilemma ees.
Igatepidi kahevahel.
Dilemma oli selles, kas toimetada mõistuse või südame järgi, kusjuures mõlemat korraga ei saanud. Oli valida, kas see või teine.
Või oleks saanud ka mõlemat, aga seal kahevahel ei olnud võimalik teha kompromissi. Huvitav, kui pealtnäha lihtsates asjades tekivad kahevahelolekud, siis kuidas suurtes ja sügavates ja väga olulistes asjades leitakse ikkagi ühisosad?
Algul siis vaatasime asja rohkem südame poole pealt ja siis liikusime väga väikeste sammudega mõistuse poole peale. Ei tahtnud üldse sealt südame poole pealt ära tulla.
Väga raske oli mõistuse uksest sisse astuda.
Ikka tundub südame järgi toimetamine palju mõistlikum.
Asja üle arutamine ja vaidlemine annab vahel mõistuse poolele eelised. Aga otsustamine on alati raske, ükskõik kumba poolt valida.
Samas kui otsus tehtud, siis katsume sellest ka kinni pidada. Aga südamepoolse ukse hoiame ikka ka lahti.

Klapp duubel kaks

Untitled from Rahe Thule on Vimeo.

Õnnenööbid

Nägime täna korstnapühkijat! Katsusime hoolega nööpi. Kortsnapühkija ei pannud sugugi pahaks.
Sokke me temalt küsima ei hakanud, sest kus see sobib kui  korstnapühkija paljajalu katustel lippab.
Igatahes oli väga tore hommik, mis sest, et jäime proovi hiljaks.
Ehk toob siis see kohtumine õnne kah!

Üksi

Naine oli täna üksi. Kohe täitsa ihuüksi.
Ja isegi kui üksik ihu on algul väga rahulik ja rahulolev, siis  pikapeale läheb imelikuks.
Nii imelikuks, et ei oskagi kuidagi olla.
Õnneks on sokid - need püüdsid naise tuju tõsta ja tegid igast nalja.
Ja nii kulus aeg  ka kiiremini.

Eliise Kevendi soovi killud

Ühed sokid saabusid meile koos väga armsa kaaskirjaga ja pika looga ühest põneva elukäiguga vanaemast, keda hüüti Koosimutiks. Avaldame selle ka siin muutamata kujul.


Saatsin Teile need sokid, mida kunagi Tallinnast helistades lubasin. Siis aga tuli meelde, et igal asjal on oma ajalugu. Kuna minu vanaema nii tahtis saada lavale mängima, kuid teda ei peetud selleks mitte sobivaks, siis olgu need sokid siis tema asemele. Need on Eliise Kevendi tütretütre laulatamata abikaasa omad, mida see tütretütar on innukusega parandanud. Mitte, et ei oleks vahendeid uusi sokke muretseda, vaid vanast harjumusest, siis kui veel polnud kusagilt millegi eest midagi saada. Olgu need sokid siis laval killukesed Eliise Kevendi soovi killud, mis kaovad ära teiste kildude hulka. 

 Vabandan, et raiskasin Teie nii kallist aega, kuid millegipärast tahtsin just kuhugi teatrisse saata teate sellest, et kunagi oli keegi naine nimega ELIISE KEVEND, kelle saatis MENNING Peterburgi näitekunsti õppima ja kellest sai ESIMENE EESTI SOOST NAISNÄITLEJA TSAARI TEATRILAVAL ja kes oli ka esimene eesti näitleja, kes oli saanud spetsiaalse koolituse sellel alal. Tema materjalid on TALLINNA TEATRI-JA MUUSIKAMUUSEUMIS teatri osakonnas. 
Lugupidamisega  Maret Kärtna.

Klapp duubel üks

Pidulik päev

Täna on meil pidulik päev!
Sokkide esimene proov!
Lasime esimesed julgemad sokid oma proovisaali ja algatuseks ei jaganudki neile väga kaelamurdvaid ülesandeid.
Lasime neil lihtsalt lesida, olukorraga harjuda ja omavahel sõbruneda.
Igaljuhul olid nad tublid, taltsad ja viisakad, omavahel riidu ei kiskunud ja maja peale laiali ei jooksnud.
Kahtlemata väga kirju seltskond, isiksusi seinast seina!
Nii et kallid sõbrad, tooge aga veel ja veel, sest nagu häid lambaid ühte lauta, mahub ka häid sokke palju ühele lavale.

Neljateistkümnes

Väljas sajab vihma ja on üks suur hall,
aga meil on täna nalja kui palju.
Meeste mängud.
Naine lesib põrandal, joob kohvi ja õpetab
ja mees näitab,  mida oskab.
Naine itsitab ja utsitab ja seletab.
Ja Naisele see väga meeldib!
Mees kuulab sõna ja teeb täpselt nagu vaja.
Ja kui kohe välja ei tule, siis proovib veel:)
Ja veel.
Ja veel.
Mõnus!

Kolmeteistkümnes

Naine läks kodust ära.
Teda ei ole kodus.
Mees jäi üksi koju.
Ta on täitsa üksi. Omapäi.
Ilma Naiseta.
Mida ta kodus teeb?
Kas tal on hea?
Kas tal on mugav?
Naist ei ole ju kodus.
Kas ta tunneb ennast hästi?
Kas ta mõnuleb?
Kuidas?
Jah, mida ikkagi Mees teeb kui ta jääb üksi koju?
Kas ta üldse midagi teeb?
Midagi ta peab ju tegema.
Kõik teevad ju kodus midagi.
Ka siis kui nad on üksi kodus.
Äkki Mehed ei tee?
Äkki nad lihtsalt ON?
Äkki neil on lihtsalt mõnus?
Aga kuidas?

Kaheteistkümnes

Televiisoris käidud. Kahjuks ei pääsenud kahekesi otse-eetrisse,
sest neil on seal lihtsalt nii lühike diivan ja telepurgi kaamerasilma sisse üle kahe korraga ei mahu.
Aga see-eest toetusime teineteisele moraalselt ja tulemus oli ka hea- Urmas Vaino sokipaar läheb samuti lavastuses käiku. Tuju hea ja Vaino sokid kotis sõitsime tagasi Viljandisse, kus meid ootas päike ja proov.
Tegime harjutusi rutiini teemadel ja püüdsime mahtuda ja sobituda oma diivanile.
Mahtusime ja sobitusimegi.

Sokkidest ja meestest

Sokke on kogunenud juba kartulikotitäis. Aitäh kõigile abistajatele!
Aga veel paar samasugust kotitäit kuluks ära. Lava on siiski päris suur olgugi, et väikeses saalis.
Mõelda vaid kui palju sokke meestel üksikuks jääb või kulub või kaob. 
See on nagu üks suur sokimüsteerium. Et mitte öelda šokimüsteerium.
Sokkidel oleks nagu tarvidus ja komme tuua igasse inimsuhtesse sisse küsimust: "Kallis, ega sa ei tea, kus mu sokid on?"
Homme räägime sellest ka Terevisioonis kl 8.17.
Olge lainel. Me oleme eetris.

Üheteistkümnes

Esimene pind kannas.
Mõned ebatsensuursed väljendid, antiseptik ja väike operatsioon.
Pinnud kandades, kannud pindades. Kandepinnad ja pindpinevus.

Vahelduseks kokkujooksmistele klappis päris kenasti ja olime produktiivsed.
Premeerisime end saunaga ja kõige sinna juurde kuuluvaga.

Kümnes

Arvuti sai meie kokkujooksust inspiratsiooni ja jooksis ka kokku.
Pidime hakkama talle pai tegema. Näitasime välja, et me hoolime.
Ei praganud temaga üldse. Käisime temaga arsti juures.
Hirmust haiglassesattumise ees võttis ta end kokku ja hakkas tööle.
Ja nüüd on meil taas idüll. Üsna kolmnurkne idüll.
Tema annab ju meile meie igapäevase muusika.
Sest kui meil ei ole sõnu, on meil vähemalt muusika.

Üheksas

Titt on valepidi. Aga kui keerame titel teise otsa, kas see äkki aitab?
Oot, kumbapidi me siis ise peaks olema, kui titt on sedapidi?
Hakkab vist kokku jooksma. Jooksiski täielikult kokku. Või jooksime meie hoopis kokku.
Väga segane lugu. Tavaliselt jooksevad inimestel arvutid kokku, nüüd jooksevad arvutitel inimesed kokku.
Ja mis need arvutid siia üldse puutuvad, neid me mängu ei võta. Meil on hoopis titega probleemid.
Võib-olla siiski vahepeal üks kohvi ja räägime sellest.
Kas me ikka tahame seda last?
Me peame rohkem rääkima.

Kaheksas

Kas me ikka klapime veel? Kas me mõtleme ühtemoodi? Miks tal kinni kiilub?
Appi, juhe on täitsa koos. Hmm,  saame siis parem juba lapse. See peaks olukorra lahendama.
Lapsed ju päästavad suhteid.Ja kõik hakkab hoopis paremini minema.

Seitsmes

Praeguse seisuga jäävad pulmad siiski ära. Vähemalt proovime ilma pulmadeta läbi ajada. Järgmise proovini.

Proovita päev

Vahel on hea kui ükspäev ei saagi proovi teha.
Et kui lihtsalt kaevad maad või keedad kartuleid või oled muidu asjalik.
Ja õhtuks pääseb kokkujooksnud aju paisu tagant lahti ja ideedevool ründab.
Proovi või kodus vaiba peal üht ja teist. 
Siis on ainus mõte, et saaks vaid öö ära magatud, siis saaks teada,
kas see proovisaalis ka toimib.
Imelikud värgid.

Kuues

Nüüd on see käes. Esimene vigastus.
Kogu selle meeletu liikumise ja sammude mõõtmise ja tõstmise ja kaalumise juures oli vaja teha üks väike (aga vale) samm ja Naine on haavatud. Paanika. Valus. Nojah, siis oli külmakott ja mure.
Kes ütles, et pulmadeks paraneb ära? Meil on homme juba järgmine proov.
Kas peaks siis igaks juhuks enne pulmad tegema?
Hea, et ühe väljaväänatud jalaga Naise üle võib nii palju nalja teha.
Iseenda üle on üldse tore nalja teha. Ikka võllanalja.

Viies

Vajame sokke. Tõesti. Meeste sokke.
Tundub, et Klapp ilma meeste sokkideta ei õnnestu.

Neljas

Väga palju muusikat ja endiselt palju kohvi.
Kui palju peaks muusikat kuulama, et seda õiget lugu leida?
Tõstmised ja kaalumised.
Huvitav, kas erineva tujuga on inimene erineva kaaluga ka?
Naerev inimene tundub palju kergem. Või hoopis raskem.
Püsti ja pikali. Püsti ja pikali.
Püksid lähevad tolmuseks.
Kahe peale üks suur sinikas.
Esimesed katkised sukad.
Kohvi.

Kolmas

Kell liigub nii kohutavalt kiiresti.
Juba kolm proovi nädalast on läinud ja nagu ei oleks ikka veel kuskile jõudnud.
Paanika. See asi ei saa kunagi valmis.
Ja kõik kohad valutavad.

Teine proov

Veel üks kohv ja siis hakkame peale. Ja siis veel üks.
Jälle vaidlused.
Ja vahepeal on lihtsalt kohutavalt naljakas.
Iga asi ajab lõpuks naerma.
Naerame siis. Ja pärast oleme jälle tõsised ja töised.
Istume põrandal ja lihtsalt räägime.
Iga detail tuleb läbi arutada. Ja läbi naerda.
Olgu siis, teeme veel ühe kohvi.

Esimene proov

Selgub, et selleks, et ühte sõnadeta lavastust teha, on vaja tohutult arutada.
Ja vaielda ja siis veel arutada.
Huvitav kui palju sõnu kulub ühe sõnatu asja tegemiseks?
Ilmselt rohkem kui me arvata oskasime.
Pikk proovinädal on ees.

"Klapp" on mängukavas

me ei taha öelda ühtegi sõna
me tahame selle sõnade müramasina korraks pausi peale panna
ja kuulata üksteist hääletult
vaadata üksteisesse vaikides
tahame saada selja märjaks ja võtta hinge korraks alasti
ja rääkida üht lihtsat lugu
mehest ja naisest