Oleme siin terve selle aja, mil Klapp on mängukavas olnud, natukene muretsenud selle pärast, mis saab peale etendust neist lugematutest sokkidest. Ja tundub, et meie mõtted on kuidagimoodi lendu läinud ja jõudnud ühe vahva käsitöömeistri kõrvu. Igatahes on küpsenud plaan, et sokkide ringkäik maailmas peaks jätkuma. Ja nõnda siis juhtubki, et Klapi sokid saavad uue funktsiooni- need saavad kootud vaibaks ühe Järvamaa vana aida jaoks.
Meister ise aga rääkis järgmist: Kui Ugala sokke kogus, siis mulle tundus see mõte ülimalt hea- see kuidagi lähendas inimesi teatrile, tegi teatri inimestele omasemaks. Kuna mul on kodus kangasteljed ja olen neil nii mõnedki vaibad kudunud, siis mulle alati meeldivad iselõigatud ribadest vaibad rohkem- need tunduvad palju elusamad kui teised, mis tööstuslikest ribadest kootud. Olen ühes raamatus näinud sokkidest kootud vaipa ja igatsenud ka ise midagi sellist kududa, kuid alati on sokke liiga vähe olnud ja liiga aeglaselt on nad üksikuks jäänud ja siis ka ära visatud. Ugala kogutud mustad meestesokid võiksid anda vaibale mingi rütmi ja klappida kokku muud värvi sokkidega. Eks selle tegemine võtab parasjagu aega, aga mul oleks hea meel kui Klapp saaks need sokid selle vaiba jaoks edasi pärandada. Eriti hakkas see mõte painama kui kuulsin, et 19.aprillil on Klapil viimane etendus. Kujutan juba ette, kuidas seal talutares hakkaksid siis kõik need inimeste jalajäljed, mis neis sokkides kunagi tehtud, omal uuel moel ühte arhailist aita kaunistama ja sooja andma.
Ilus mõte, kas pole. Loodame, et kui vaip valmis, saame sellest ka väikese fotomeenutuse postitada.
